Põhjameres Gudruni väljal on Equinor ja tema partnerid avastanud metskassi kaevudest 15/3-13 S ja 15/3-13 A nafta ja gaasi.
Need olid tootmislitsentsi 025. 13. ja 14. uuringukaevud. Puurimiseks kasutati Deepsea Stavangeri platvormi. Avastuse suurusjärk jääb esialgsete hinnangute kohaselt Draupne kihistu vahemikku 0,1–1,2 miljonit standardkuupmeetrit (Sm3) taaskasutatavat naftaekvivalenti ja Hugini kihistu puhul 0,4–1,3 miljonit sm3. Litsentsisaajad hindavad kaevu tulemusi kohaliku perspektiivi kontekstis. Kaevu uurimise põhieesmärk oli leida naftat Kesk-Jura reservuaari kivimitest Hugini kihistu ja hilisjuura veehoidla kivimitest Draupne kihistusest. Teisene uurimiseesmärk oli reservuaari leidmine Rødby kihistu varajase kriidiajastu veehoidla kivimitest.
Draupne-siseses kihistu kaev 15/3-13 S tekkis õhukesteks liivakivikihtideks, mis sisaldasid naftat. Vee ja õli vahel kontakti ei olnud. Kaev leidis Hugini kihistu 92 meetrit liivakivi, mille veehoidla omadused on väiksemad. Gaasi esines kahel korral, mõlema paksus oli 8 ja 7 meetrit. Gaasi ja vee vahel kontakti ei olnud. Kõrvalraja 15/3-13 A puurimise eesmärk oli avastuse määratlemine. 15. märts 2013 Mõõduka reservuaarikvaliteediga vahelduvad liivakivikihid moodustasid umbes 13 meetrit 85-meetri paksusest naftast, mis avastati Draupne kihistusest. Tehti kindlaks, et 4328 meetrit allpool merepinda toimus nafta ja vee vastasmõju. Hugini kihistu 15/3-13 A paljastas ka ligikaudu 100 meetrit liivakivi, mille veehoidla omadused olid väiksemad. Mingeid tõendeid gaasi/vee kokkupuute kohta ei leitud ning kogu periood oli veekiht. Teises uurimise sihtmärgis, alamkriidiajastu Rødby kihistu, veehoidlat ei leitud.
Kaevude moodustumist ei kontrollitud, kuid viidi läbi ulatuslik andmete kogumine ja proovide võtmine.
Kaev 15/3-13 S puuriti vastavatele mõõdetud ja vertikaalsetele sügavustele 4826 meetrit ja 4740 meetrit allpool merepinda. Kaev 15/3-13 A puuriti vastavale mõõdetud ja vertikaalsele sügavusele 4900 meetrit ja 4814 meetrit allpool merepinda. Mõlemad kaevud lõpetati Sleipneri kihistu keskel Juura ajastul. Vee sügavus on 110 meetrit ning kaevud on jäädavalt ummistunud ja maha jäetud.